Laululind

Laululind,
sa tulid
nõnda ooamault.
Laskusid oksale,
mis varjas mind päikese eest
ja päikest minu eest.
Sa panid mind taas
vaatama tähted poole,
sinna, kust sa isegi
alla laskusid
kaitseingli kombel.

Laula mulle!
Laula seda viit,
mida kord mängis
mu süda
valele kuulajale.
Laula,
kui vaid vähegi
leiad mind väärilisena
kuulma su häält.

See laul,
mida laulad,
niiväga kõlab see
nagu toosama viis,
aga siiski
aegajalt
satub sisse noot,
mille kõla pole
enam ühtki nii meeldiv.
Need noodid,
mis riivavad mu kõrva,
jäävad kumisema pikemalt,
kui kõik hele ja ilus,
mis neid saadab.
Laululind,
ma ei palu sul
laulmist lõpetada,
sest kardan,
et kui lõppeb laul
lendad sinagi
tagasi tundmatusse,
kuhu ma järgneda ei julge.

Tule ometi alla
sellelt oksalt,
mis jääb minu
käeulatusest välja.
Sa ei oota ju ometi,
et roniksin
ise sinu juurde.
Või ootad?
Kas lendaksid minema,
kui prooviksin läheneda?
Oh, vasta mulle,
Laululind.
Apr, 2017

Laululinnule, kes lendaski minema