...Ja ma saan vabamalt hingata

Esmaspäev
nagu see päev
liiga tore oleks.
Uudised
halvad ja ootamatud
või siiski
etteaimatavad?
Lõpetan kõne
väriseva häälega
värisevate kätega.
Hingata on raske.

Kodus
kannatamatult
loen kirja kapil.
Ootan
toetavat sõpra
mingitki vastust sinult.
Korter segi pööratud
justkui keegi oleks
otsinud midagi...
Otsiski ju.
Minagi otsin
võimalust korrakski
muule mõelda.

Su sõpradelt
kuulen uudiseid.
Nad teavad rohkem.
Aga keegi ei tea
kuidas läheb
sinul?
Hädas oled
see on kindel.

Magasin sügavalt
unes nägin sind.
Ei mingeid uudiseid.
Teadmatuses
sammun kooli.
Sain korraks mõtted mujale,
see on hea.
Ruttan kohtuma
sõbraga, kes
ei tea veel midagi.
Ta aimab
ja aimab õigesti.

Liigun
järgmisesse kohta
kus need
kes teavad
võltsnaeratusega
vestlusest osa võtavad
et säästa neid
kes ei tea.
Lõbus oli
kuid siis
pidin liikuma tagasi
tühja koju
kus keegi mind ei ootanud.

Magasin rahutult
ärksin korduvalt
unes nägin sind.
Jäin koju
ootama.
Hingata on raske.
Kuid siis
oodatud ja teretulnud
astud uksest sisse
naeratusega.
Ütled
et kõik on korras
praeguseks.

...Ja ma saan vabamalt hingata.


Pühendusega
terroristile,
kellest hoolin ikka kuradima palju
ja K'le,
kellelt laenasin luulevormi.